Ma ei ole ammu kirjutanud, kuna meie uues kodus ei ole netti aga tegeleme asjaga.muidu on kõik kenasti ja Darwin meeldib üha rohkem. Meil on nüüd 3 peale ilus oma kodu ja suur bassu, ise nimetame seda Melrose Place´ks, kuna ta näeb välja nigu sealt filmist. Korter on suurtuba köögiga, minu tuba, mirjami ja marja tuba, pluss vannituba kuivati ja pesumasinaga, seega supperluks, kuigi me ei tea kauaks meil siin olla lubatakse, sest tegelikult on see kvartiira müügis ja aeg-ajalt marsib maakler kundedega siin aga me väga loodame et sinna läheb veel palju aega.
Alguses olin veidi mures, et kõik on nii teisiti ja võib-olla suurlinna Sydneyga nii harjunud aga nüüdseks olen taastunud:) Darwin on 200 000 elanikuga väike linnake, kus peale valgete on palju aborigeene, viimased on väga lärmakad ja üsna tihti purjus ja haisevad (meie nimetame sitapipideks neid).Tööle jalutades on meil Mirjamiga omad tüübid kes meile tere hommikust soovivad. Alguses ma tegelt päris pelgasin neid. Ümbruskond on nigu dzungel ja ujuda ookeanis ei tohi kuna kroksid ja jellyfishid on seal, õnneks leidub üks väike järv kus arvatavasti koledaid ja eluohtlikke elukaid ei ole.
Nüüdseks olen Darwini ja selle lähiümbruse põhjalikult läbi kamminud, tänu kohalikule uuele sõbrale Joshile.Palju on loodusparke ja waterfallse, kuna praegu on siin wet season, siis nendes samuti krokside hirmus ujuda ei tohi aga varsti saab see läbi ja loodan ka näha teistsugust northern territory kui just minu tee siit eemale ei vii. Viimaseks suuremaks elamuseks oli Crocodylus Park, neid oli seal ikka megalt, kroksid jagatakse soolase ja magedavee omadeks,kui keegi ei tea, pluss alligaatorid, mis muidu on sisse toodud ameerikast. Siin aga tuleb karta neid soolasevee omi ja nad on ikka väga õudsad, välja arvatud üks beebikroks kes oli aastane ja keda sai väntsutada nigu kassipoega. Ühes basseini oli nt 400 elukat, teises 250, siuksed pisemad aga 6, 5 m need on eraldi ja neid sai sööta ka ja pluss nendest omale käekott soetada,mina ei ostnud. Krokodille püüda ei ole lubatud kui sa just aborigeen ei ole ja üldse on viimastel palju õiguse siin maal. Nt kui sitapipi tahab omale auto osta, siis sissemakse peab ta tegema 50 taala ja ülejäänud maksab riik või maja jaoks piisab 700 taalast ja ülla ülla riik maksab kõik ülejäänud, nad on nigu looduskaitse all siin ja neile üldjuhul politsei ei tee midagi kui just kainerisse ei vii aga kui juhtub et valge ja abo lähevad kaklema siis süüdi jääb ikka esimene.
Austraalias olemise kõige raskemaks osaks on hüvasti jätmine vähemalt minu jaoks, ma ei ole kunagi selles väga hea olnud. Uued tutvused ja sõbrad on toredad aga kui kurvem on see, et varsti tuleb öelda tsaupakaa, missest et juba mitmed lubavad külla tulla ja mina neile, teame me tegelikult igaüks et seda ei pruugi kunagi juhtuda, kuigi ma siiralt loodan, et kunagi lähen Prantsusmaale suustama, brasiiliasse bbq-le, saksamaale festivalile jne.
Niipalju kui olen eesti eluga kursis , siis kõik räägivad majanduslangusest ja ütlevad et tegin eluõige otsuse et korraks eemale läksin aga ma ju tahan millalgi tagasi ka tulla aga kui ainult koondamisest räägitakse, siis mida ma seal tegema hakkan:) we´ll see. Seega ma veel suveks tagasi ei tule, sest mulle väga meeldib veel siin. Kuigi ema riina nimetab seda aastaseks puhkuseks ei ole siin ainult lust ja lillepidu, ma teen tööd ka ja viimase leidmine ei ole siin maal tegelt mitteteps nii kerge. Tegelt tahaks raha rohkem seivida, et siis jälle uude kohta minna aga otsast alata on alati jällegi raske aga ma ei virise. samuti ärge mõelge, et teist puudust ei tunne ja mul on veel lumeigatsus, seega on mul tõsine plaan siin ka suusad alla saada ja see on täitsa võimalik, mitte küll Darwinis aga Melbourne ja Sydney lähistel juunis-juulis.
Mis veel siis uudist, mu hea sõber Andero tuli sydneyst ka siia, kuna tal hakkab viisa lõppema aga teda oli mulle 4 päevaks siia ja edasi põrutas ta poistega farmi kuhu kahkjuks naisi ei võeta.
