Tana siis viimane reis Tiwile. Mul on paar kokkusaamist Wurrumiyangal kõigepealt. Räägin kohalikele uue reisisadama projektist. Siis kiirelt lendan teisele saarele ja tagasi Darwinisse. Istun praegu lennukis ja suht jube on see reis, nimelt ma tellisin 2 mootoriga 310 charteri aga kuna lennufirma ajas midagi sassi ja palus mult ilusti,kas olen nõus 210 lendama,st 1 mootoriga, ütlesin jah. Ma loodan, et see mulle katte ei maksa, sest suht scary on siin ohus hetkel. Veel enam, et on wet season ehk märg ehk tsükloni aeg ja kunagi ei tea, mis see ilm siin teeb. Hoian teid kursis.                  Niisama mainin, et charterlend on kõige kiirem viis 2 saare ja 2 kommuniti vahel resimiseks. Mul on päevaks oma piloot, tema viin kõige pealt kohalikku no vallavalitsussse istuma, kuna seal on siseruumides külm ja vaene poiss ei pea lennujaamas higistama. Kui mul asjad aetud, võtan poisi peale ja lendame edasi. Seekord mul ühes kommuunis ei õnnestunud autot rentida aga kohalikud politseinikud olid nõus mind peale võtma ja paar tundi sõidutama. Nad on muide 1,5h sõidu kaugusel teises külas.

Milikapiti klubi

Baar avatakse 4.30-7.30 ohtuti. Osta saab ainult lahjat olut. See kommuniti asub no piiratud alkoholi tarvitamise alal. Poest pudelit veini osta ei saa. See tuleb nadal aega ette tellida, siis tuleb laev uks kord nadalas saarele ja politsei laheb kaubale jargi ja kohalik kontstaabel jagabki seda vastava tellimuse alusel.Kedagi voorast ei tohi jarele saata, siis voib juhtuda, et politseionu seda sulle ei annagi. Nadalas on lubatud 3 pudelit veini. Kanget kraami tellida ei tohi.

BBQ Tiwi Islands Milikapiti kommuunis

Barge landing ehk siis kord nadalas kaubalaev Darwinist maabub seal. Mina kain seal niisama autos istumas ja lounat soomas.

Beebi Milikapiti lennujaamas

Viimane trip enne Jōule

Sellel ja järgmisel nädalal teen 2 viimast trippi Tiwi saartele, kuna enne Jōule teadagi valitsusametnikud võtavad kergemalt ja suuri deale ei tehta. Täna lendan ma ühte oma communitisse bbq-le. Northern Territooriumi valitsus korraldab kohalikele no presentatsiooni hetkel käimas olevatest projektidest ja samuti viskab paar viinerit ja saia kuumale pannile. Samuti lähen ütlen tere oma traditsioonilistele omanikele ehk Traditsional ownersitele ja küsin luba paari maja ulespanekuks. Mul on kaardid ja joonised nende jaoks, no puust ette ja punaseks, mis me täpselt teha tahame. Praegu pean loa saama politsei töötajatele, kes asuvad sinna tööle ja vajavad oma elamist. See on keeruline protsess ja teid ma vaevama ei hakka.

Welcome dry season 

Tana hommikul oli esimene kord peale 6 kuud, mil tegin roduukse lahti, et varske ohk sisse lasta.  Eesti inimesed arge siis pahaseks saage selle uudise peale aga mul on toesti hea meel, et saan rodul kohvi juua, nii et ei pea 5 min parast tagasi tuppa pogenema, sest nii kuum ja niiske on valjas. Saabumas on kaua oodatud dry ehk kuiv periood. Nuud ei pea enam ohukonditisoneerid undama oopaev ja loodetavasti jargmisel elektriarvel on ka positiivsed uudised ( arved saabuvad 3 kuu tagant, koos on nii elekter kui vesi. mina maksin oma 21 p eest viimati 186 taaala). 

Ilmateate jargi vois ohtul 20 kraadi olla, siinses kliimas on see ikka suur muutus, arvestades et iga paev on Darwinis 34 kraadi kuuma ja ohuniiskus umbes 89% wet ehk marja perioodi ajal. Paike loojub alati kell 19.00 siin.

Jargmisel nadalal soidan 3 paevaks jargmisele saarele too asjus, Groote Eyelandt'ile. See saar on pohilist miningu ehk kaevanduse linn. Kaime ka korraks vaiksemal saarel seal lahedal, kui tagasi olen siin kirjutan jalle. Ootan ponevusega kohtuda uute inimestega, viimased reisid on olnud nii positiivsed ja olen teada saanud palju uut Indegenous kultuuri kohta. Loodan kohtuda paljude lastega, sest nad on nii siirad ja armsad. Nad muide arvavad, et ma olen oma valimuse tottu teiselt plaanidelt, nii tolgiti mulle kohalikus Kunstigaleriis, sest valgete juuste ja heleda nahaga inimest ei ole osad sealsed lapsed kunagi isegi nainud. Minu juuksed on suur hitt, viimane kord olid 3 vaikest Muri mu juuste kallal ja veel meeldib neile mu prantsuse manikuur :)

Ilusat kevadet teile ja kui saaks saadaks selle sooja siit teile!!!kallid ja igatsen teid!!!

 Sellised naevad valja majad mida Austraalia riik ehitab oma parisasukatele. Ja 3 aasta parast no maha lammutab ja uue ehitab.

Otsustasin, et hakkan veidi kirja panema, mis teen ja kuhu reisin. Kahjuks ei ole ma oma eelmisi reisiseiklusi ules kirjutanud ja vanadusega kipuvad asjad teadagi ununema :) Parandame vea. Utlen kohe ara, et osad sonad on inglise keeles ja eesti keelset vastandit on monede sonade puhul raske kasutada ja kolab totralt aga uritan tolkida kui oskan, et ema Riinal ikka ladusam lugeda oleks.ihhiii.

Seoses minu uue tooga Austraalia Valitsuse heaks (AUS GOV) on minu tooulesandeks reisimine no remote communititesse (eemal olevatesse kommuunidesse/kogukonda). Meie ulesandeks on kohtuda kohalikega, nendega vestelda indigenous land (kohaliku ehk parismaa) teemadel ja neile selgitada, mida valitsus plaanib nende maaga teha ja kui palju uusi maju ehitada jne. Seda maad nimetatakse Pohja Territooriumil Arnhemi maaks, kus elavad ainult aborigeenid ja on rikas oma maavarade poolest. Selleparast Aus valitsus rendibki maid neilt, kuna kaevandatake uraani, kulda, naftat ja maagaasi. Ja meie Office tegelebki selle maa rentimisega neilt Austraalia Valitsuse eest. Lepingud on 99 aastaks tavaliselt, mis on no pohilepingud, sella all kaivad lisalepingud, mis kohustab valitsust igal aastal uusi maju pusti panema voi vanu maha lammutama (kuna ei ole elamiskolblikud, sest tihti nendes majades on keset tuba loke), samuti arendada kohalikku kultuuri ja tavasid jne. Meie too on palju seotud valitsuse poliitikaga, samuti hoida haid suhteid kohalike Councellitega (eestis nagu vallavalitsus vist J) jne.

Mainin, et lihtrahval on nendesse aladesse vaga raske reisida kuid mitte voimatu kuna vaja on special permit (luba) ja see maksab. Pohjusel, et tahatekse sailitada oma identiteet ja kultuur ning mitte lasta no valgetel moju avaldada sellele.

Samuti tuleb pildistada kogu elu-olu seal, pildid laen valitsuse uhtsesse andmebaasi, et hiljem kogu AUS Gov saaks vajadusel neid kasutada, sest turistid vaga tihti ei satu nendesse aladesse, sinna tuleb charter lennukitega lennata ja odav lobu see just ei ole. Kogu Indigenous ehk parismaalaste teema on vaga aktuaalne kogu Austraalias, eriti Northern Territoryl. Kes ei tea siis sona Indigenous people (rahvas) kasutatakse nii Aborigeenide kui ka Torres Strait Islandilt* (saarelt) parit inimeste kohta. Viisakas on oelda, et see inimene on Indigenous (parismaalane), mitte Aborigeen.

*Googeldasin alljargneva teksti Torrest Starit Islandi kohta - Torrese väin on väin, mis ühendab Korallimerd Arafura merega ning eraldab Austraaliat Uus-Guineast. Väina laius on 130 km. Väinas on palju saari (vähemalt 274, neist 17 asustatud) ja rahusid, temasse ulatub Suur Vallrahu. Sügavus umbes 14 meetrit.Et väinas on nii palju saarekesi ja rahusid, määrati 1978 väinas Austraalia ja Paapua Uus-Ginea vaheline piir. Piir kulgeb väga Uus-Guinea lähedalt, kõik väinas olevad saared kuuluvad Austraaliale.Et väinas on nii palju saarekesi ja rahusid, määrati 1978 väinas Austraalia ja Paapua Uus-Ginea vaheline piir. Piir kulgeb väga Uus-Guinea lähedalt, kõik väinas olevad saared kuuluvad Austraaliale.

Torres Strait Islander ja Aborigeen naevad vaga erinevad valja, kes tahab voib googeldada, nahavarv on juba erinev.

Praegu olen kainud 2 saarel, uhtne nimetus on Tiwi Islands. NB! Kes koeri kardab, argu sinna saartele mingu, sest neid on seal sadu ja kolavad niisama ringi.