Otsustasin, et hakkan veidi kirja panema, mis teen ja kuhu reisin. Kahjuks ei ole ma oma eelmisi reisiseiklusi ules kirjutanud ja vanadusega kipuvad asjad teadagi ununema :) Parandame vea. Utlen kohe ara, et osad sonad on inglise keeles ja eesti keelset vastandit on monede sonade puhul raske kasutada ja kolab totralt aga uritan tolkida kui oskan, et ema Riinal ikka ladusam lugeda oleks.ihhiii.

Seoses minu uue tooga Austraalia Valitsuse heaks (AUS GOV) on minu tooulesandeks reisimine no remote communititesse (eemal olevatesse kommuunidesse/kogukonda). Meie ulesandeks on kohtuda kohalikega, nendega vestelda indigenous land (kohaliku ehk parismaa) teemadel ja neile selgitada, mida valitsus plaanib nende maaga teha ja kui palju uusi maju ehitada jne. Seda maad nimetatakse Pohja Territooriumil Arnhemi maaks, kus elavad ainult aborigeenid ja on rikas oma maavarade poolest. Selleparast Aus valitsus rendibki maid neilt, kuna kaevandatake uraani, kulda, naftat ja maagaasi. Ja meie Office tegelebki selle maa rentimisega neilt Austraalia Valitsuse eest. Lepingud on 99 aastaks tavaliselt, mis on no pohilepingud, sella all kaivad lisalepingud, mis kohustab valitsust igal aastal uusi maju pusti panema voi vanu maha lammutama (kuna ei ole elamiskolblikud, sest tihti nendes majades on keset tuba loke), samuti arendada kohalikku kultuuri ja tavasid jne. Meie too on palju seotud valitsuse poliitikaga, samuti hoida haid suhteid kohalike Councellitega (eestis nagu vallavalitsus vist J) jne.

Mainin, et lihtrahval on nendesse aladesse vaga raske reisida kuid mitte voimatu kuna vaja on special permit (luba) ja see maksab. Pohjusel, et tahatekse sailitada oma identiteet ja kultuur ning mitte lasta no valgetel moju avaldada sellele.

Samuti tuleb pildistada kogu elu-olu seal, pildid laen valitsuse uhtsesse andmebaasi, et hiljem kogu AUS Gov saaks vajadusel neid kasutada, sest turistid vaga tihti ei satu nendesse aladesse, sinna tuleb charter lennukitega lennata ja odav lobu see just ei ole. Kogu Indigenous ehk parismaalaste teema on vaga aktuaalne kogu Austraalias, eriti Northern Territoryl. Kes ei tea siis sona Indigenous people (rahvas) kasutatakse nii Aborigeenide kui ka Torres Strait Islandilt* (saarelt) parit inimeste kohta. Viisakas on oelda, et see inimene on Indigenous (parismaalane), mitte Aborigeen.

*Googeldasin alljargneva teksti Torrest Starit Islandi kohta - Torrese väin on väin, mis ühendab Korallimerd Arafura merega ning eraldab Austraaliat Uus-Guineast. Väina laius on 130 km. Väinas on palju saari (vähemalt 274, neist 17 asustatud) ja rahusid, temasse ulatub Suur Vallrahu. Sügavus umbes 14 meetrit.Et väinas on nii palju saarekesi ja rahusid, määrati 1978 väinas Austraalia ja Paapua Uus-Ginea vaheline piir. Piir kulgeb väga Uus-Guinea lähedalt, kõik väinas olevad saared kuuluvad Austraaliale.Et väinas on nii palju saarekesi ja rahusid, määrati 1978 väinas Austraalia ja Paapua Uus-Ginea vaheline piir. Piir kulgeb väga Uus-Guinea lähedalt, kõik väinas olevad saared kuuluvad Austraaliale.

Torres Strait Islander ja Aborigeen naevad vaga erinevad valja, kes tahab voib googeldada, nahavarv on juba erinev.

Praegu olen kainud 2 saarel, uhtne nimetus on Tiwi Islands. NB! Kes koeri kardab, argu sinna saartele mingu, sest neid on seal sadu ja kolavad niisama ringi.