Kui inimesel on mingi suur ja õige unistus kuskil südamesopis olemas, siis ta hakkabki alguses alateadlikult ja hiljem juba teadlikult selle realiseerimise suunas tegutsema. Mingil hetkel ei tundugi olevat muud võimalust kui ainult edasi, edasi oma unistuste suunas. Mitte sellepärast ei võta ma seda trippi ette, keerates oma elu nö heas mõttes pea peale, loobudes kõigest, millel nimel olen aastaid tööd teinud ega ka mitte sellepärast, et kellelegi midagi tõestada, vaid et ma ikka seda väga, väga tahan. Kuigi ma ei tea, mis mind ees ootab, tunnen ma, et sellest saab põnev aastake....uued paigaid, inimesed jne, ok ma ei hakka ennustama, muidu võtan veel Ennustaja Tiinalt leiva :)
Seega, kes veel ei tea, siis nüüd teadku, et minu üks suuri unistusi hakkab tasapisi teoks saama. Praegu ootan oma WHM (Working Holiday Maker) viisat ja tegutsen igati selles suunas, et septembri keskel maanduda Austraalias, täpsemalt Sydneys. Olen sellest kaua unistanud, rääkinud, plaaninud jne.
Ma ei ole küll suuremat sorti kirjamees ja järjekordne eestlane seal kontinendil ei ole enam ka teab mis üllatus aga minu jaoks on see suur ettevõtmine ja usun, et minu sõpradel, perel on minu tegemisi põnev jälgida, pilte vaadata jne, sest need kes mind tunnevad juba teavad, et minuga võib kõike juhtuda (noh heas mõttes).
Töö on muutunud teisejärguliseks ja loodan need 3 kuud siin muretult mööda saata, sest korda on veel ajada oioi kui palju asju (korter, auto, pangad jne), nii et kui ma kõige sellega hakkama saan, olen lausa vimplit väärt ja teen omale pika pai. Leidub neid, kes mind hullukeseks peavad (mõneti õigus ju), teised jälle kiidavad ja elavad igati kaasa. Armas oli see, kui üks hea kolleeg seda tegu lausa … (firma nimi kus töötan ) Aasta Teo vääriliseks pidas:)
Seega, kes veel ei tea, siis nüüd teadku, et minu üks suuri unistusi hakkab tasapisi teoks saama. Praegu ootan oma WHM (Working Holiday Maker) viisat ja tegutsen igati selles suunas, et septembri keskel maanduda Austraalias, täpsemalt Sydneys. Olen sellest kaua unistanud, rääkinud, plaaninud jne.
Ma ei ole küll suuremat sorti kirjamees ja järjekordne eestlane seal kontinendil ei ole enam ka teab mis üllatus aga minu jaoks on see suur ettevõtmine ja usun, et minu sõpradel, perel on minu tegemisi põnev jälgida, pilte vaadata jne, sest need kes mind tunnevad juba teavad, et minuga võib kõike juhtuda (noh heas mõttes).
Töö on muutunud teisejärguliseks ja loodan need 3 kuud siin muretult mööda saata, sest korda on veel ajada oioi kui palju asju (korter, auto, pangad jne), nii et kui ma kõige sellega hakkama saan, olen lausa vimplit väärt ja teen omale pika pai. Leidub neid, kes mind hullukeseks peavad (mõneti õigus ju), teised jälle kiidavad ja elavad igati kaasa. Armas oli see, kui üks hea kolleeg seda tegu lausa … (firma nimi kus töötan ) Aasta Teo vääriliseks pidas:)
No comments:
Post a Comment