Tere

Just siis kui mul vaba paev, juhtub nii et pean oma vaikse armsa kompuutri arstionu juurde viima.Hoian vaga poialt, et koik korda saab ja enam oma arvutit muride kasutusse ei anna.

Ma pole teile kirjutanud, et vahe peal kaisin tool stripiklubis nimega Dream Girls, koht iseenesest nii dream ei olnud:) aga kogemus jallegi. Nimelt oli waitresside ulesandeks kostitada kliente jookidega, iga joogi pealt said 1 dollari omale pluss voisid kasseerida niipalju kui suda lustis ja muua tipping dollareid (rahad mida pannakse stripparitele pukste vahele), samuti ei olnud keelatud ise juua, motlete kindlasti et tookoht nigu rusikas silmaauku:) OK, teenistus oli mega hea, tantsijad teenivad ohtuga seal 1000 $ aga mulle vaga ei meeldinud see omanik, tundus laksu all olevat jne. Aga koige naljakam on asi, et samas klubis oli proovipaeval ka saaremaa tudruk kristel:) ulme kui vaike maailm ikka on.

Praegu tootan ka laeva peal Sydney Glass Island ja voin oleda, et mul on koige ilusama vaatega tookoht. Cargost tahan tegelikult ara tulla aga eks pean veel veidi vastu. Laeval on too laadnam pluss inimesed nii kiftid ja Marja tootab ka seal ja me elame nuud uhes majas, tema korrus korgemal, mille ule on tosiselt hea meel. Reedel kaisin tal soolaleival, kostitati vana tallinnaga ja puha, hiljem liitus ka Andero.

Nad.vahetusel kaisin ka sellel suurel festivalil, tegelikult arvasin et see on voimsam aga selle eest jain vaga rahule, muusika oli seinast seina, erinevates kohtades voisid kuulata erin.maade rutme, oppida salsat voi sambat, lasta teha omale henna maalinguid jne.

Naljakas on see, et mul on siin palju tuttavaid juba, et isegi suurtel uritustel 3-4 in kindlasti trehvan, seekord olin 2 erin seltskonnaga seal, Andero ja tema UK sopradega, hiljem tookaaslase Stan' i (kes muide on koige normaalsem inimene mul tool peale kokkade) sopradega, nemad koik prantslased.Hiljem laksime Staniga Ivy'sse, mis on vaga faansi paansi koht siin ja ukse peal selekteeritakse in valja kes sisse saavad kes mitte, samuti pead olema nende maiste jargi vastavalt riides, muidu oeldakse sulle tadaaa, meil seekord vedas:) klubi on 3 korrusel ja aknaid seal ei ole, arvan et sain isegi seal kulma, sest praegu on mul nohu.

Puhap toimus Bondi beachil suht iga nadalane brasiillaste bbq, politsei kais isegi 3 korda kohal, sest alksi seal juua ei ole lubatud, liha oli nammu, soodi joodi, mangiti kitra ja lauldi. Koige suurem hammar oli verivorst seal minu jaoks, mis maitses nigu paris eesti oma, eile oli ka esimene advent Marja jutu jargi, niiet taitsa oige toit ainult ilm nigu ei sobinud kokku, meri, liiv,lained, paike jne:)

Loodan, et sain teid veidi kadedaks teha:) kirjutage mulle jalle vastu lume uudiseid, sest sellest tunnen tegelt puudust kull ja ahjaaa teist kaaa:)

kallid

aadress kuhu voite igast asju saata on

139 York Street Level 2

Sydney 2000

Australia

natsa kultuuri ka sekka

Kuna viimasel ajal peale töö, trenni ja mõne peo:) polegi suurt märkimisväärset korraldanud ja just kurtsin Anderole, et tahaks kuhugi minna, siis ei läinud palju aega kui piletid juba olemas ja võtan osa mega suurest üritusest 29.novembril. JOU

http://www.earthfestival.com.au/buytickets/index.html

Reedel peale tööd sõidame Rafa, Junino, mina ja Jimmy viimase maamajja North Sydneysse näd.vahetust veetma.Kuna peale minu teised ei tööta, siis pühapäeval peame tagasi olema:)

http://www.cargobar.com.au/

kes tahab tsekata, siis selles kohas töötan.

2 kuud

...niisiis on 2 kuud täis:)

Sydney tuletõrje õnnestus meil ka kohale kutsuda päkkerisse, kuna siin sooja veega läheb jupp maad aega enne kui tuliseks läheb ja tuba ka jahe oli, siis jätsime vannitoa uks elahti, et kena soe aur aga see lõi alarmi kogu päkkeris tööle ja 2 min olid vennad kohal, uksed sulgusid automaatselt ja meie pidzaamadega väljas, kuulda oli et vale väljakutse maksab 300 taala aga seda on ennegi seal juhtunud, õnneks kolisime järgmine päev välja. Kokkuvõttes oli päkkeri omanikul Dannyl kahju, et lahkusime, tulgu me ikka teda vaatama, et oleme head inimesed :)

Elu kool

Mis ma selle nats vähem kui 2 kuuga õppinud olen. Arvates alguses, et siuke suur maa nigu Austraalia seda on, hoiab väike rahvas kokku ja hoitakse üksteist, jama. Eestlased on siiani mu kõige negatiivsemaks kogemuseks kujunenud kahjuks. Kõik teised aitavad ja on igati abiks, et sul hästi läheks mitte aga kaasmaalased. Ma ei räägi siin mingitest suurtest abistamistest vaid väga väikestest ja lihtsatest asjadest. Ma ei tea milles probleem, et kuidagi ära tõusnud siin maal, muidugi on erandeid, sest ma olen ka paljude toredatega kohtnud, kellest on saanud head sõbrad aga alguses oli hämmar suur, et nigu mismõttes on kõigil küüned enda poole aga see selleks. Seega tuleb väga ettevaatlik olla ja valida kellega suhtled, ma parem valisin teise tee ja teen nii vähe tegemist kui võimalik ja jama kohe vähem:) Loota saab iseendale ja siin on mul olnud aega end paremini tundma õppida ja olen oma peas nii mõnedki asjad korda saanud, päris vahva ja ma isegi meeldin endale. Tunnen, et olen õnnelik inimene, olen palju tolerantsem ja naljalt ma enam endast ei välju.

Äkki ükskord saab moost veel inimene:)

Suured kallid teile sinna, Teil vist ilmad sitad?