Mis ma selle nats vähem kui 2 kuuga õppinud olen. Arvates alguses, et siuke suur maa nigu Austraalia seda on, hoiab väike rahvas kokku ja hoitakse üksteist, jama. Eestlased on siiani mu kõige negatiivsemaks kogemuseks kujunenud kahjuks. Kõik teised aitavad ja on igati abiks, et sul hästi läheks mitte aga kaasmaalased. Ma ei räägi siin mingitest suurtest abistamistest vaid väga väikestest ja lihtsatest asjadest. Ma ei tea milles probleem, et kuidagi ära tõusnud siin maal, muidugi on erandeid, sest ma olen ka paljude toredatega kohtnud, kellest on saanud head sõbrad aga alguses oli hämmar suur, et nigu mismõttes on kõigil küüned enda poole aga see selleks. Seega tuleb väga ettevaatlik olla ja valida kellega suhtled, ma parem valisin teise tee ja teen nii vähe tegemist kui võimalik ja jama kohe vähem:) Loota saab iseendale ja siin on mul olnud aega end paremini tundma õppida ja olen oma peas nii mõnedki asjad korda saanud, päris vahva ja ma isegi meeldin endale. Tunnen, et olen õnnelik inimene, olen palju tolerantsem ja naljalt ma enam endast ei välju.
Äkki ükskord saab moost veel inimene:)
Suured kallid teile sinna, Teil vist ilmad sitad?
2 comments:
you go girl ;)
PS! Ilmad novembri kohta siiski seeditavad veel. Kärutamiseks sobib küll.
ehheee...eks ma üritan:)
Post a Comment