Thursday, December 4, 2008
Wednesday, December 3, 2008
Praegu sööme Marjaga hommikusööki, kuulame raadio 2 ja naerame Eestimaa ilmateate üle, sry:) Minu apartemendi on vallutanud Raffa ja tema boyfriendid, seega ma seal palju aega ei veeda, kuna ma pole eriti kodus ka, praegu on mul 4 töökohta, osad siuksed juhutööd ja ainult näd.vahetustel, kui mul graafik võimaldab, eks näis. Ideaalis teeksin ühte tööd hommikust õhtuni ja näd.vahetused vabad aga siin on selline töö suht ulme, niiet kasutan igat võimalust ja kogemust uut ära.Peod on anyway esmasp-pühap, seega ilma ei jää millestki. Praegu on siin firmade jõulupeod igal pool ja suht naljakas, et väljas 30 kraadi ja kuusepuud.
ahjaa minust ilmub mingi artikkel kohalikku saaremaa lehte:)
kisses,
Breta
Sunday, November 30, 2008
Tere
Tuesday, November 18, 2008
natsa kultuuri ka sekka
http://www.earthfestival.com.au/buytickets/index.html
Reedel peale tööd sõidame Rafa, Junino, mina ja Jimmy viimase maamajja North Sydneysse näd.vahetust veetma.Kuna peale minu teised ei tööta, siis pühapäeval peame tagasi olema:)
Wednesday, November 12, 2008
Thursday, November 6, 2008
Wednesday, November 5, 2008
Sydney tuletõrje õnnestus meil ka kohale kutsuda päkkerisse, kuna siin sooja veega läheb jupp maad aega enne kui tuliseks läheb ja tuba ka jahe oli, siis jätsime vannitoa uks elahti, et kena soe aur aga see lõi alarmi kogu päkkeris tööle ja 2 min olid vennad kohal, uksed sulgusid automaatselt ja meie pidzaamadega väljas, kuulda oli et vale väljakutse maksab 300 taala aga seda on ennegi seal juhtunud, õnneks kolisime järgmine päev välja. Kokkuvõttes oli päkkeri omanikul Dannyl kahju, et lahkusime, tulgu me ikka teda vaatama, et oleme head inimesed :)
Sunday, November 2, 2008
Elu kool
Mis ma selle nats vähem kui 2 kuuga õppinud olen. Arvates alguses, et siuke suur maa nigu Austraalia seda on, hoiab väike rahvas kokku ja hoitakse üksteist, jama. Eestlased on siiani mu kõige negatiivsemaks kogemuseks kujunenud kahjuks. Kõik teised aitavad ja on igati abiks, et sul hästi läheks mitte aga kaasmaalased. Ma ei räägi siin mingitest suurtest abistamistest vaid väga väikestest ja lihtsatest asjadest. Ma ei tea milles probleem, et kuidagi ära tõusnud siin maal, muidugi on erandeid, sest ma olen ka paljude toredatega kohtnud, kellest on saanud head sõbrad aga alguses oli hämmar suur, et nigu mismõttes on kõigil küüned enda poole aga see selleks. Seega tuleb väga ettevaatlik olla ja valida kellega suhtled, ma parem valisin teise tee ja teen nii vähe tegemist kui võimalik ja jama kohe vähem:) Loota saab iseendale ja siin on mul olnud aega end paremini tundma õppida ja olen oma peas nii mõnedki asjad korda saanud, päris vahva ja ma isegi meeldin endale. Tunnen, et olen õnnelik inimene, olen palju tolerantsem ja naljalt ma enam endast ei välju.
Äkki ükskord saab moost veel inimene:)
Suured kallid teile sinna, Teil vist ilmad sitad?
Sunday, October 26, 2008
Hey
Üldse minu töö otsimine siin oli ikka paras n...s. Asjaajamise koha pealt nad võiks küll siin kõik Eestisse sõita ja veidi õppida. Nt kui me Triinuga tööotsingutega alustasime, siis läksime ühte cateringi agentuuri, täitsime paberid ja lubati järgmine päev ühendust võtta, muidugi ei olnud mingit kõnet ja kui me uuesti paari päeva pärast uurima läksime, siis täpselt see sama tüüp ütles, et see in kes intervjuudega tegeleb on kuskil Euroopas, tänks.Varem ei võinud ju öelda.
Teises agentuuris pandi meid kohe neid suuri taldrikuid kandma, oskasime me jeeee:) tüüp rääkis, et meil on professionaalid aint tööl ja seega me 8 skaalal asusime 1 levelil ja seda ka meie alkoholi sertifikaadi pärast.
Oleme täitnud ka netis igast ankeete jne ja ühest suurest poeketist kutsuti ka mind intervjuule aga kuna ma alguses olin noor ja roheline ja arvasin et kui ma sõitmisele kulutan 2 h on küll, hommikul kui trippi planeerima hakkasin, siis selgus kurb tõsiasi, et sinna tuleb sõita rongiga pluss 2 bussi ja jalutada ja aega võtab see 2,5 h siis ilmsegelt ma ei jõudnud sinna...ühesõnaga see office asus karup.....s. Olen ka poodidesse viinud CV-id jne.
Ühesõnaga tuli väike kiisu peale ja mõtlesin hommikul, et krt ma pean saama töö, lõin end üles, võtsin paberid näppu ja hakkasin kammima harboris kõiki söögikohtasid jne. läbi. Osades oli vaja hasartmängu serti ja teistes taheti neid baristasid, ühesõnaga ühel pool kaid mul õnne ei olnud, siis mõtlesin, et siin samas asub ka meie lemmibaar, et lähen küsin sealt. Täitsin paberid, rääkisin manageriga ja vastasin mõningatele kokteile ja sööke puudutavatele küsimustele ja sain proovipäevale, peale esimest päeva võeti ka kohe tööle, noh õppida on mul veel palju, niivõrd kuivõrd aga ma pole ju ennem teinud sellist tööd. Töökaaslased on sõbralikud, aint üks eit käib pinda.
Plikad kolisid Airlie Beachis asuvale saarele housekeepingu tööd tegema.Mul tegelt kahju, et nad lahkusid ja juba tunnen puudust.
Nuuks.
Wednesday, October 15, 2008
Monday, September 29, 2008
Pühapäeval mõtlesin, et teen pool päevakest endale, tõusin kõige varem, jalutasin Hyde Parki, võtsin Starbucksist flat white grande kohvi, mis on mo lemmik. Lugesin raamatut ja kuulasin muusikat, vahtisin inimesi, siin on see loomariik ikka väga kirju. Kes poksib keset parki, kes vehib kätega ja valjul häälel peab kõnet. Inimesed on usukumatud sõbralikud ikka siin, ma kujutan ette kui ma eesti tagasi, ütlen ma iga asja peale sorry. Nt eile kui olin Inksiga veits juttu ajanud harboris ja jalutasin tagasi hostelisse, siis võtsin korra kaardi välja ja juba kaugelt üks mees hõikas, et kas ma olen eksinud ja näitas mulle suuna kätte. Tegelikult orienteerun siis üpriski hästi juba, Triinu muidugi meist kõige paremini aga nemad veidi kauem ka olnud, mina olen pesamuna:) Pluss ala kui lahed panka voi siis poodi kusitakse, kuidas su paev tana lainud on? Ma ei tea, kas nad ka seda siiralt motlevad aga mul savi, armas on see minu meelest.
kallistan teid
Viies,kuues-seitsmes jne
Reedel tegime end ilusaks ja suundusime klubi Cargo poole, muss oli hea aga väga kaua me seal ei olnud, st meie Triinuga koju, Betty saabus järgmise päeva 12 paiku. Edasi kõik Bondi Beachile.Ilm oli supper, mingi 35 kraadi, vesi on ookeanis veel külm, ainult 16 kraadi aga lained on megad.
Ma vist ei ole kirjutanud, et tegin RSA (Responsible Service of Alcohol Course) ära. Juhul kui tahan ettekandja karjääri tegema hakata, peab see litsents olemas olema. Maksis teine 75 taala ja 6 h kuulasime juttu kuidas joobes in ära tunda, millised haigused võivad tekkida alkost, mingit mõõtühikud, trahvid jne. Itsitasime, et milline loll ei tea neid asju aga kui järgnes kirjalik eksam, võttis päris mõtlema teine:) Nats infi ka, NSW võeti uus alkoholi regulatsioon vastu 1 juulil 2008 ja selle kohaselt kui baarman keeldub sulle alkot müümast ja palub lahkuda, kuid sina plõksid talle vastu, siis trahv on selle eest siin 550-5500 taala, 24 h jooksul ei tohi sa sisneda samasse klubisse, pluss 6 h jooksul sattuda 50 m raadiusesse. Saime veel teada, et täiskasvanu võib oma alaealisele lapsele alkot osta aga juhul kui su võsuke korraldab läbu oma 50 sõbrale, siis 1 tite pealt on trahv 11 000 taala. 0,5 promillise joobega võib siin sõita, va kes on alla 25 a või kes ei ole omanud lube 3 aastat, st meie mõistes beebiload.
Saturday, September 27, 2008
Wednesday, September 17, 2008
Neljas päev
Plikad, kellega me siin elame on mega toredad. Nendega koos hakkame uut korterit ka vaatama (siin on bäkkpäkkerid suurestoas jälle) Käisime shoppamas, nemad on juba 1 kuu siin olnud ja kõik tähtsad poed välja uurinud. Ostsin mitu kleiti ja pluusi, ükski ei olnud üle 10 taala, siin on niiii palju ilusaid kleite ala sex ja linna stiilis ja ei maksa palju. 2 paari kingi olen ainult ostnud ja te ei taha nende hindu teada (tervitused Sirlele siinkohas). Veel käisime maailma suurimas 3D kinos (inxi jutu järgi pidi siin kõik olema maailma suurim jne sest nad ei ole mujal lihtsalt käinud). Filmiks oli wild ocean, ma ei tea kui paljud teist teevad sellest kolmdeest aga väga lahe kogumus oli see, ala delfiinid ujuvad sulle silmade ette ja teevad musi jne. Pähe tuli panna totakad prillid ja kui need eest võtsid siis oli terve ekraan udune. Päeval olime veel rannas, saime ühe eesti poisi Kristoga kokku, kellel oli Sindis viimane päev, edasi liikus ta Brisbane poole. Kablutasime terve Bondi läbi, siis hüppasime venkude poest läbi ja ostsime omale pelmeene. Edasi teadagi mis :)
Teisel päeval olime asjalikud, käisime pangas kontot avamas, aktiveerisin telefonikaardi.Mul Vodafone nr, siin on nii, et ostad 29 taala eest kõneaega (nigu simpel kõnekaart) ja sellega saad veel kaasa 130 taala eest tasuta krediiti. Sisesed kõned on odavad ja sms saatmine 0.25 dollari senti. helistamine eestisse on vist $1,8 ja kohalikele numbritele on vist $0,9, seega sellest summast peaks ilusti välja tulema... ainuke asi on see, et see raha kehtub kaardil ainult kuu. Aga rääkida mulle meeldib:)
Esimene päev Sydneys
...kui asjad lahti pakitud, viis meid Inx paadiga lahe peale, ooperi maja jne, põikasime ka ühe eestlase Aivo (Estraveli omanik oli vist) juurest läbi, jõime veini ja rääkisime juttu, kõik töömehed tal ka eestist. Edasi läksime suure laeva peale, mille nime ma ei mäleta aga see siuke mega suur paat kuhu tuli köit mööda ronida ja suht skeeri, kõik asjad aastast 30-end aga Inxi jutu järgi kõik pidi töötama:) mõned elavad ka seal. Kaasas oli paar veini (igaksjuhuks ütlen, et 5 l pakiveini saab siin 17 taala eest) ja lihad aga kuna selgus, et gaasi ei ole, et grillida, siis hõikas Inx mingi jahimehele, et õu mis sul plaanis, kas sa meid kaldale ei viitsi visata, mees oli tore ja tegime Harborile tiiru peale. Hiljem selgus, et Qantase lennufirma, millega me olime maanudud Austraaliasse, siis tema oli seal miski pilootide treener või noh visiitkaart oli küll see. Peale seda ruttu koju, kus tegi Inx täitsa head lammast.
Monday, September 15, 2008
Tere Kallid
Sry et pole jõudnud üldse kirjutada, tegelt on ka mega kiire olnud, päriseltJ
Lend oli suht killer tallinn-vilinius-frankfurt-singapure-sydney, kõige hullem oli passida 10 h saksas aga õnneks leidsime lennukas ilusa päikselise koha kus aega veeta ja päikest võtta.Wifit seal mõistagi ei olnud, leidsime mingi aparaadi ka ja toppisime sinna paar euro senti sisse, siis tüüp näitas meile, et meil on aega mingi 43 sekundit netis olla, isegi orkusse ei jõudnud logida, loobusime. Süüa saime lennukis palju, veinid olid hääd, aint magada ei olnud hea, mida oligi arvata. Reisijaid oli mingi 400 lennukis. Singapuris oli mega soe, kahjuks ainult 1 h viibisime seal, õues õhku ei olnud ja mega palavus... viu viu viu. Hommikul kell 5.30 jõudsime siis Sindisse ja siin oli ikka mega külm siis, täiega ehmatas ikka ära, et mismõttes niiiii külm, edasi läksime oma uude koju North Sydneys Artarmonisse rongiga ja 6 kohvriga. Kuna aeg oli suht ommik, siis paari tunni pärast igatahes oli mega palavus ja higipull otsa ees, nimelt meie appartament asub mäe otsas, alla siuh vilks aga ülesse ronime nii tavaliselt, et keegi eriti ei räägiJ
Elasime 7-kesi alguses mina Birjo Indrek Betty Triinu ja poisid, õnneks viimased on läinud ja õhku rohkemJ Poisid väga korrast ei hooli aga kuna meie seda teeme,siis teine päev koristasime siin elamist. Kõik mis ei meeldinud lendas prükkarisse (isegi mingi tähtis dokument aga see saadi ka kätte) ja neid asju sai palju, nüüd on siin vinks vonks, tõstsime ka mööbli ümber J
Jätkub....
Wednesday, June 11, 2008
Monday, June 2, 2008
Teel Austraaliasse
Seega, kes veel ei tea, siis nüüd teadku, et minu üks suuri unistusi hakkab tasapisi teoks saama. Praegu ootan oma WHM (Working Holiday Maker) viisat ja tegutsen igati selles suunas, et septembri keskel maanduda Austraalias, täpsemalt Sydneys. Olen sellest kaua unistanud, rääkinud, plaaninud jne.
Ma ei ole küll suuremat sorti kirjamees ja järjekordne eestlane seal kontinendil ei ole enam ka teab mis üllatus aga minu jaoks on see suur ettevõtmine ja usun, et minu sõpradel, perel on minu tegemisi põnev jälgida, pilte vaadata jne, sest need kes mind tunnevad juba teavad, et minuga võib kõike juhtuda (noh heas mõttes).
Töö on muutunud teisejärguliseks ja loodan need 3 kuud siin muretult mööda saata, sest korda on veel ajada oioi kui palju asju (korter, auto, pangad jne), nii et kui ma kõige sellega hakkama saan, olen lausa vimplit väärt ja teen omale pika pai. Leidub neid, kes mind hullukeseks peavad (mõneti õigus ju), teised jälle kiidavad ja elavad igati kaasa. Armas oli see, kui üks hea kolleeg seda tegu lausa … (firma nimi kus töötan ) Aasta Teo vääriliseks pidas:)