valjavotted Marja blogist

Kuna viimasel ajal on mul usna kiire olnud ja Marjal veidi rohkem aega blogi kirjutada siis kopin moned loigud temalt, kuna enivei teeme koike koos:)

Eile tähistasime Bretiga tähtpäevi (minu 5 nädalat ja tema 3 kuud siin), käisime Austraalia kinos vaatamas Austraaliat. Mina ei tea, mis kriitikud ütlevad ja tean et teie seal, kus te sellest keelest aru saate, seda veel kinos vaadata ei saa, aga minu arust oli film 16 dollarit piletiraha ja 6 aastat tegemist väärt! Oscareid ma veel ei jaga aga olen nõus seda vähemalt 5 korda elus veel vaatama (skaalal "Minu super exgirlfriend" 0, "Maxwell Smart" võibolla 1 ja "Mamma Miat" - "Mehed ei nuta" lõpmatuseni) ! "Moulin Rouge!" moodi värviline ja muinasjutuline ning armastus on, sex on, suured sõprused ja tunded on, surm on, ilus lõpp on! Nutsin ikka ka korra :)

Pean ütlema et kinos oli üle pika aja ikka väga mõnus käia, ostsime head mango smoodid, natuke popkorni kahe peale ja nautisime peaaegu 3h filmi. Nüüd ootan ainult järgmist teisipäeva, kui odavad seanssid on (imelik ka kui töötud tavalistel seanssidel käiksid), et Bondile minna, mida ma ise nii kaua olen oodanud!

Üldiselt olengi nüüd selle nädala tegelenud turistindusega ning homme on mu ainuke tööpäev sel nädalal. See on iseenesest natuke pahasti, seega olen sel nädalal ka usinalt cv saatnud ja jaganud aga siiani pole ühtegi vastust. Optimistina olen ma õnnelik, et need vastused pole eitavad olnud, neid lihtsalt ei ole :) Aga õnneks on reedel palgapäev, mis tähendab siiski eelmise nädala 33h eest suurt raha, nii et kõik lõppeb õnnelikult! Alati lõppeb, nii et ma väga ei muretse!

Esmaspäeval käisime Bretiga Sydney Towerist ehk siis need, kes on minult postkaardi saanud, vaadake, võib juhtuda et see on seal pea,l ning Wildlife Worldis (nagu loomaaja troopilamaja, täis siis Austraalia põhilisi elukaid). Iseenesest ei tea ma, kas oleksin seda 55 dollarit (25+29.90) raatsinud välja käia aga nendel turistiseiklustel on ka eellugu:

Ühel ööl, jalutades koju Kings Crossist tutvus Bret valgusfoori taga toreda noormehe
Seaniga ning nad jalutasid koos koju. Iseenesest pole siin midagi imestada, sest siin inimesed
ainult suhtlevadki (rääkisime eelmine nädal pool tunnikest pargivahiga, kui Bretiga õhtul
seal veini jõime) ning Sean teatas, et töötab Toweris, kui vaja saab pileteid, helista ainult.
Bret panigi numbri kirja ja umbes kuu-kaks hiljem, sel samal pargi-veini õhtul me talle
sõnumi saatsimegi, et äkki saaks kaks piletit. Vastuseks oli, et pole probleemi ning
pühapäeva õhtul ostsime poest kaks tahvlit shokolaadi ning jalutasime Toweri poole oma
pileteid ära tooma. Saime kaks piletit Towerisse, 2 piletit Aquariumisse ning eriti suured
tänusõnad shokolaadide eest, millest ta kuidagi üle ei saanud :)

Ning esmaspäeval käisimegi Towris uudistamas, kui suur see Sydney siis tegelikult on. Kuna ei olnud kõige pilvitum ilm, siis jäi meil Blue Mountain nägemata, kuid nii kaugele, kui silm sealt 250 meetri juurest ulatus, ei paistnud sellel linnal lõppu ega algust. Pärast seda vantsisime WIldlife Worldi poole, kuna Bret oli Aquariumis käinud ja omas ka piletit WlW, siis oli plaan üks Seanilt saadud aquariumi pilet äkki WlW pileti vastu vahetada (nad asuvad kõrvuti ja on nagu üks kett). No Worries, olingi oma tasuta piletiga sees!





Täna veetsin päeva ringi hulkudes mööda linna ning külastasin ka Sydney linnamuseumi. No seal ma väga kaua ei olnud, natuke tühi ja igav oli see muuseum. Kõige ägedam oli klaasplaatidest sein, kus iga plaadi sees õni erinev toode, mida 19. sajandi keskel Sydneysse transporditi ning peal kirjas kust see tuli. Ma olen väga halb kirjeldaja aga see oli tõesti kihvt. Võib-olla oli asi minus, et endale täna see muuseum ei sobinud ei tea...
Samas mõned nädalad tagasi käisin Museum of Contemporary Art ehk siis kaasaegse kunsti muuseumis ja see mulle väga meeldis. Ei olnud ühtegi purki sitt ega muid jaburusi vaid väga huvitavaid asju. Ei hakka neid kirjeldama, mõni kunstiteadlane saab surma.

Nii et turistina olen küllaltki edukas olnud, ehk saan Bretilt selle Aquriumi pileti ka kätte, siis ongi paaeu kõik :) Järgmine nädal on meil plaanis mingi päev minna vallutama Blue Mountaini ning üks vahva Indiainimene ehk omavahel öeldes Muri lubas meile autot laenata selleks puhuks aga noh, ta isa olevad ka endine India peaminister, kogu elu olevat tal autojuhid-turvamehed ümber, tal on kodumaal 200 pintsakut jne, nii et päris kindel ei ole ka, et tal see auto on... Aga loota ju võib ning kui me mingi ime läbi saamegi selle auto, siis lubasin Bretile temast austuseks teile terve peatüki kirjutada. Ja ühteist ikka kirjutada on ka :)